Õpetaja Agne

  Õppija toetamine Arenguvestlusi viime koolis tavapäraselt läbi ühe korra õppeaasta jooksul. Õpetajatele on jäetud vaba valik, millal arenguvestlusi läbi viia, kuid soovitus on seda teha hiljemalt kolmanda trimestri alguses. Enamus õpetajaid viib arenguvestlused läbi teise trimestri jooksul. Nii on õpilasele ja lapsevanemale teada esimese trimestri tulemused, saab anda ülevaate võimalikest mure- ja arengukohtadest ning teha kokkulepped ja plaanid edaspidiseks. Kindlasti saab lapsevanem ja ka õpilane klassijuhatajalt ka pärast arenguvestlust jooksvalt tagasisidet näiteks kokkulepete täitmise ning tulemuste kohta. Vajadusel tehakse ka teine arenguvestlus. See viiakse läbi pigem kevadel, kolmanda trimestri alguses. Seal analüüsitakse uuesti õpilase tulemusi eelnevate perioodide jooksul, vaadatakse üle tehtud kokkulepped ja seatud eesmärgid ning tehakse nende põhjal järeldused. Kui vaja, seatakse uued eesmärgid, tehakse uued kokkulepped jm õpilase edaspidiseks toetamiseks. Mina isikli...

 6. Arendus-, loome- ja teadustegevus 6.1 Erialase teadmuse arendamine Meil on koolis igal õppeaastal kokku lepitud teemakuud - igal kuul on oma teema, millele sel kuul rohkem tähelepanu pöörame. Minu üheks tähtsamaks ülesandeks on märtsikuus emakeelekuu ürituste välja mõtlemine ja korraldamine. Loomulikult on sealjuures abiks ka algklasside emakeeleõpetajad, kes mõtlevad üritusi väiksematele, kuid 5.-9. klassi õpilaste jaoks mõtlen asjad välja mina. Mõned sündmused on meil juba traditsiooniks kujunenud, näiteks igal aastal üritame emakeelepäeval või selle läheduses läbi viia klassides emakeeleviktoriini. Selleks oleme koostanud igale klassile vastava töö, mida nad ühel päeval lahendavad. Viktoriini tulemused saavad õpilased hiljem hommikuringis (esmaspäeva hommikuti toimuvad kogunemised) teada ning parima tulemuse saavutanud õpilasi autasustatakse meenega. Lisaks korraldan emakeelekuul veel erinevaid üritusi, näiteks klassidevahelise võistluse pikema sõnaketi moodustamises, koolia...

 5. Koostöö ja juhendamine 5.1 Kaasamine Aineõpetaja ja kolleegina olen koolis pigem algataja või korraldaja rollis. Seda näiteks erinevate ürituste läbiviimisel või korraldusmeeskonna liikmena. Samuti olen mina tihti algataja rollis, kui olen mõne õpilase puhul märganud mingisuguseid erisusi - nii positiivseid kui negatiivseid, millega tegelemiseks vajaksin ehk tugimeeskonna nõu või abi. Klassijuhatajana olen pigem edastaja ja korraldaja rollis. Vahendan kooli ja kodu vahel infot, korraldan klassile või klassiga erinevaid üritusi, väljasõite jne. Õpilaste jaoks olen pidevalt erinevates rollides - nii edastaja, korraldaja kui algataja. Roll sõltub vastavast olukorrast. Millist koostööd korraldan õppija arengu toetamiseks (kaasan aruteludesse, õppeprotsessi, haridusasutuse algatustesse ja tegevustesse)? Tihedat koostööd ainealaselt teen kooli logopeediga. Kui mul on mõni keelealane küsimus, vaja nõu või mõnda meetodit, mida ma ise ei suuda välja mõelda, saan alati logopeedi poole pö...

 4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine 4.1 Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine Oma tööle tagasisidet kogun nii jooksvalt kui õppeaasta lõpus. Minu jaoks on kiire tagasiside juba tunnikontrollide või kontrolltööde hinne. Kui klassis on hinded positiivsed, näitab see, et õpilased on vähemalt baasteadmised omandanud. Kui klassis on ka negatiivseid hindeid, mõtlen enda jaoks lahti põhjused, mis sellise tulemuseni võisid viia - kas õpilane on tunnis pidevalt kaasa töötanud, kas õpilasel on motivatsiooni antud tööd teha, kas mina olen teemat piisavalt selgitanud ja näitlikustanud, kas oleme õpilastega piisavalt ülesandeid lahendanud ja kontrollinud, kas saaksin antud teemat kuidagi muud moodi selgitada, kas on veel midagi, mida saaksin teha, et tulemused oleksid paremad. Tihti pärast sellist analüüsi küsin ka õpilastelt suuliselt tagasisidet, misk nende arvates tulemused sellised olid ning kas mina saaksin midagi paremini teha, et neil teema selgem oleks. Mõnik...

 3. Õpetamine 3.1 Õppija arengu toetamine Tunde planeerides üritan arvestada õppijate erinevate huvide, võiteme ja vajadustega. Üritan õpilaste huve tunniteema selgitamisel või näitlikustamisel ära kasutada. Näiteks eelmisel nädalal rääkisime 5. klassi kirjaduse tunnis sugupuu uurimisest ja erinevatest viisidest, kuidas sugupuid kujutada ning sellesk palusin õpilastel oma vanavanemaid, vanemaid ja õdesi-vendi nimetada ning kujutada ennast 20 või 30 aasta pärast ning siis juba lastega. Õpilastel oli väga huvitav, mõlemas klassis töötasid õpilased aktiivselt kaasa ning tunni lõpus põhilisi asju korrates oli neil kõik meeles ja selge. Õpilaste võimetega pean igapäevaselt arvestama. Näiteks vaatan tundi ette valmistades üle teemad, mida järgmisel tunnil õpime ning mõtlen välja selgitusviisi, kuidas ka nõrgemad õpilased teemast aru saaksid, samuti vaatan üle kõik plaanitavad ülesanded ning vajadusel mõtlen jällegi läbi, kuidas kõikidele õpilastele ülesanded võimetekohaseks muuta. Lisaks...