7. Lisamaterjalid

 Õppija toetamine

Arenguvestlusi viime koolis tavapäraselt läbi ühe korra õppeaasta jooksul. Õpetajatele on jäetud vaba valik, millal arenguvestlusi läbi viia, kuid soovitus on seda teha hiljemalt kolmanda trimestri alguses. Enamus õpetajaid viib arenguvestlused läbi teise trimestri jooksul. Nii on õpilasele ja lapsevanemale teada esimese trimestri tulemused, saab anda ülevaate võimalikest mure- ja arengukohtadest ning teha kokkulepped ja plaanid edaspidiseks. Kindlasti saab lapsevanem ja ka õpilane klassijuhatajalt ka pärast arenguvestlust jooksvalt tagasisidet näiteks kokkulepete täitmise ning tulemuste kohta. Vajadusel tehakse ka teine arenguvestlus. See viiakse läbi pigem kevadel, kolmanda trimestri alguses. Seal analüüsitakse uuesti õpilase tulemusi eelnevate perioodide jooksul, vaadatakse üle tehtud kokkulepped ja seatud eesmärgid ning tehakse nende põhjal järeldused. Kui vaja, seatakse uued eesmärgid, tehakse uued kokkulepped jm õpilase edaspidiseks toetamiseks. Mina isiklikult viin arenguvestlused läbi teise trimestri jooksul, nii saame varasemaid tulemusi hinnata, teha neist järeldused ning plaanid edaspidiseks. See annab õpilasele võimaluse ja aja oma tulemusi parandada. Arenguvestlusi viime läbi nii koolis kohapeal koos õpilase ja lapsevanemaga ning vajadusel kaasame ka tugispetsialistid.

Õppemetoodika ja -vormi jõukohastamist kasutan vastavalt vajadusele arvestated õpilase individuaalset taset. Näiteks kasutan nõrgemate õpilastega erinevaid variante – annan töö vormistamiseks pikema aja, luban kasutada konspekti või keelereeglitega abimaterjale, annan õpilasele teistele antud ülesande kergema variandi, luban muidu kirjalikult tahtavat tööd vastata suuliselt, mõningatel juhtudel ka nii, et teisi õpilasi klassis ei viibi, mõne ülesande puhul lasen õpilastel valida, kas nad tahavad ülesannet teha paaris/grupis või üksi. Edukamate õpilaste puhul kasutan näiteks järgmisi variante: annan õpilastele teistele antud ülesande keerukama variandi, annan sama teema harjutamiseks lisaülesandeid muudest kogumikest kui tavapärane õpik/töövihik, lasen õpilasel lahendada erinevaid keeleülesandeid, seon õpitavat teemat näiteks emakeeleolümpiaadi ülesannetega ning lasen õpilasel neid lahendada. Mõlema variandi puhul pean väga oluliseks, et igasuguse jõukohastamise puhul saaks õpilane tehtud tööle ka individuaalset tagasisidet. Mõnikord võib see tähendada seda, et õpilane jääb tunni lõpus klassi ning arutame koos läbi erinevad metoodikat – kuidas õpilane end neid kasutades tunneb, kas neist on abi või peame leidma mõne muu rohkem abistava meetodi, vaatame üle tehtud töö ning sobivad vastusevariandid jne. Olen täheldanud, et kui kasutan erinevate õppemetoodikate ja -vormide jõukohastamist, on õpilastele kõige tulemuslikum just otsene suunamine, teema integratsioon tavapärase ja igapäevase keskkonna ja eluga, simulatsioonid ja koostöö.

Ühistel väärtustel põhinevad kokkulepped arutame õpilastega iga õppeaasta alguses läbi. Kordame üle varem kehtinud reeglid ja käitumisnormid, tutvustan õpilastele vahepeal muudetud või uusi reegleid. Näiteks on meie koolis telefoni kasutamine reguleeritud kooliastmete kaupa ning selle õppeaasta alguses pidin klassijuhatajana oma 7. klassile tutvustama neile sel aastal kehtima hakkavaid reegleid. Nimelt ei korjata neilt koolipäeva alguses enam telefone ära, vaid õpilased võivad neid enda käes (kotis, taskus vm) hoida, vahetunnis telefonist muusikat kuulata (kõrvaklappidega), kuid telefoni kasutamine on lubatud vaid telefoniurgas hädavajalikuks tegevuseks (vanematega suhtlemine, õppematerjalide vaatamine, koduste tööde vaatamine, helistamine jne). Kuna varasematel aastatel on mu klassilt telefonid ära korjatud, siis see reegel oli nende jaoks uus ja vajas rohkem tutvustamist ning kokkulepete tegemist, et õpilased ei kasuta vales kohas telefoni, sest muidu võetakse see ära ja antakse tagasi vaid lapse hooldajale. Ühiselt läbi arutatud ja õppeaasta jooksul mõnel korral meelde tuletatud kokkulepped püsivad õpilastel hästi meeles. Aineõpetajana õpilastega sõlmitud kokkulepped on enamasti samuti suulised, kuid suuremad kokkulepped (näiteks tunnis filmi vaatamine, harivate mängude mängimine jne) on ka üles kirjutatud ning klassis stendile kinnitatud.

Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

Tööd planeerides kasutan töökavana kirjastuse poolt pakutavat kava põhjana ning teen sinna omapoolsed muudatused. Vaatan oma töökavad üle ja teen vajadusel muudatused vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul. Igapäevase töö planeerin ja panen detailselt kirja kaustikusse. Sinna panen kirja kogu nädala töö korraga, mis aitab mul esiteks kogu nädala ette planeerida ning veenduda, et püsin plaanidega õiges ajagraafikus ning teiseks on see väga hea vahend, kui pean mingil põhjusel töölt eemal viibima ning asendusõpetaja peab minu tundi asendama. Siis saan kaustiku lihtsalt lauale jätta ning vajadusel lisamärkused juurde kirjutada ja asendusõpetaja või juhtkond ei pea ise midagi tunni sisuks välja mõtlema. 

Tulemuslik koostöö tugispetsialistidega märkamisest kuni muutuste ilmnemiseni on tihti üsna pikaajaline protsess, kuid mõnel juhul on muutust näha ka väga lühikese aja jooksul. Näiteks märkasin ühe praeguse 8. klassi õpilase puhul 5. klassis, et tal on eesti keele reeglite õppimine üsna keeruline, kuna tegemist on venekeelse kodukeelega õpilasega. Palusin õpilasele lisaks logopeeditunde võimaldada, kus antud õpilane väga kohusetundlikult käis 5. ja 6. klassis ning 7. klassi alguses nii kaua, kuni saime kontaktõpet läbi viia. Täna 8. klassi jõudnuna antud õpilane enam logopeedilist tuge ei vaja ning ka ainealases konsultatsioonis käib väga harva kui tunneb, et sooviks mõne teema puhul lihtsalt kinnitust, et ta on asjast õigesti aru saanud. Antud õpilase eesti keele hinded olid varem vaevalt „3“, kaldudes pigem 50% tulemuse lähedale. Tänaseks on antud õpilase eesti keele ja kirjanduse hinne tugev „4“. Samuti on mul õpilane, kelle puhul rakendame väga tugevalt individuaalset õppekava juba 5. klassist alates, praegu on antud õpilane 7. klassis. Ka tema puhul teeme positiivsete tulemuste saavutamiseks tugimeeskonnaga väga tugevat koostööd. Antud õpilane käib klassijuhataja ja ühe eesti keele tunni ajal logopeedi juures, kus õpib ette teemasid, mida hakkame klassiga keeletunnis õppima. Nii oleme saavutanud olukorra, kus antud õpilane tuleb tundi juba eelnevate teadmistega õpitavast teemast, saab tunnis teistega koos õppides teemadest aru, kogeb eduelamust, et ta ei ole tunnis lihtsalt istumas ja aega veetmas, vaid oskab ka kaasa teha. Ainult klassiga koos antud õpilast õpetades kogesin varem pigem seda, et kuigi andsin õpilasele lihtsustatud töö, juhendasin teda individuaalselt tunni jooksul korduvalt, lubasin kasutada abimaterjale jne, kuid õpilase tulemused ja saadavad teadmised olid siiski üsna kesised. Praeguseks on antud õpilase puhul näha motivatsiooni tõusu, ta julgeb ja tahab klassis vastata ja oma vastuseid ette lugeda, töötab aktiivselt kaasa, tahab lahendada ka keerulisemaid ülesandeid, neid, mida ülejäänud klass lahendab, jne.

Digitaalse õpivarana kasutan üsna palju näiteks eestikeel.eu ja taskutark.ee leheküljel olevaid ülesandeid, Miksikeses olevaid harjutusi, Eksamite Infosüsteemis olevaid ülesandeid jm. Antud õpivara aitab õpilastel harjutada, kinnistada ning korrata hetkel õpetavat või varem õpitud teemat, samuti aitab see meelde tuletada varem õpitud teemat. Lisaks saavad õpilased digitaalset õpivara kasutades tihti kohe oma oskustele tagasisidet. Samuti kasutan antud keskkondades olevaid ülesandeid õpilase enesehindamise protsessis – lasen õpilastel antud ülesandeid lahendada vahetult enne uue teema õppimist ning pärast sama teema läbimist; nii näevad õpilased ise, millise muutuse tulemustes tingib teema süvitsi õppimine ning keskendumine, mitte vaid nö vanade teadmiste põhjal ülesannete lahendamine.

Mu klassiruum on üsna avar ja nelja suure aknaga, mis teeb selle üsna valgusküllaseks. Klassis võtavad õppekohad enda alla suure osa, kuid olen need paigutanud nii, et klassi taga oleks vaba ruumi ning klassi eesotsas, tahvli ees on suurem vaba ala. Nii saavad õpilased näiteks rühmatöid tehes rohkem üksteisest eralduda ning istuda oma rühmaga ühte nurka. Samuti tagab selline paigutus õpilastele esinemisruumi tööde esitamisel ning lühietenduste läbimängimisel klassi ees. Klassi tagaosas paikeb suur stend, kuhu riputan üles õpilaste tööd. Töid riputan ka seintele. Olen oma õpilaste puhul täheldanud, et mõnikord eelistavad nad oma töid klassile mitte esitada, kuid neile pakub suurt äratundmisrõõmu ja eneseusku, kui nad näevad oma töid klassi seintel või stendil rippumas. Tööde juurde kirjutan ka vastava teema, mille raames töö tehti ning klassi – nii saavad ka teised õpilased antud töödega tutvuda. Klassis on olemas projektor, valge tahvel, roheline tahvel, kohad erinevate plakatite ja abimaterjalide riputamiseks, panipaigad materjalide ning ka õpilaste õppevahendite hoidmiseks. 

Visioonipäevade eesmärk on enamasti kooli moto „Mesi peitub igas õies“ lõimimisega kooli igapäevaellu ning õppekava arendus seoses sellega, samuti kooli väärtustest - sõprus, tarkus, ühistunne - lähtuvate sisehindamismõõdikute välja töötamine. Lisaks peame oluliseks oma juhtlause - oleme sõbralik maakool, kus tegutsevad eluterved inimesed ja õppimine on au sees – kinnistamist ning kooli eripära esile tõstmist. Visioonipäevad on meil näiteks erinevate ürituste korraldamiseks, aastaplaanide tegemiseks, töörühmades koostöö hindamiseks, analüüsimiseks ja edasiste plaanide ning parendusettepanekute tegemiseks. Osalen neid kui kolleeg, aineõpetaja, huviline, korraldaja jne – minu roll kujuneb vastavalt visioonipäeva sisule. Näiteks viimane visioonipäev oli hindamaks seni tehtud tööd ja eesmärkide saavutamist alates 2015. aastast. Õpetajad, juhtkond, lasteaiaõpetajad ja teised huvilised istusid koos, arutlesid ja analüüsisid seni tehtud tööd, mis on hästi läinud, mis võib-olla mitte nii hästi, milliseid eesmärke on selle aja jooksul suudetud täita, milline kuvand koolist on loodud väliskülalistele, õpilastele, lapsevanematele, teistele kolleegidele jne. Samuti kaardistasime paranduskohti ning tegime ettepanekuid, mida võiks tulevikus paremini teha ning kuidas enda seatud eesmärke sihipärasemalt ja kindlamalt saavutada kõikide õpilaste hulgas.

Õpetamine

Näited tööjuhenditest, mis suunavad õpilasi digivahendeid kasutama. Tihti kasutame digivahendeid tunnis ning tööjuhendi saavad õpilased suuliselt või kirjalikult klassi tahvlile, millest mul kahjuks pilte ei ole, kuid mõned näited erinevate ainete tööjuhenditest on järgnevad. Pean tähtsaks mainida, et lisaks kirjalikule juhendile annan õpilastele ka täpsustava juhendi suuliselt.

Konflikti lahendamine sõltub paljuski ka selle olemusest – kas konflikti on haaratud mõni üksik õpilane või on see klassiülene – ning vastavalt sellele valin ka tegutsemisplaani. Üksikute õpilastega räägin klassist väljaspool samal ajal, kui teised otsivad oma õppevahendid välja ning valmistuvad tunniks. Tihti saame nii rääkides juba konflikti lahendatud ning õpilased, kelle vahel on konflikt tekkinud, suudavad suunamise abiga oma tegevust analüüsida, edasise käitumise osas kokku leppida ning vabandada. Mõnel juhul oleme aga, kui konfliktile ei paista esmase vestluse järel lahendust tulevat, et jätame selle hetkeks nö. Kõrvale ning arutame uuesti tunni lõpus. Nii saavad õpilased soovitud aja maha rahunemiseks ning oma käitumise analüüsimiseks ning tunni lõpus uuesti õpilastega vesteldes olend näinud olukordi, kus kõik osapooled on jõudnud järeldusele, et reageerisid esialgu emotsioonide ajel ning järele mõeldes ei olegi konflikt suur, vaid tegemist on pigem kommunikatsioonihäirega. Sellisel juhul teeme siiski koos kokkulepped edaspidise ning tulevikus sarnases olukorras olles sobiva käitumise ja reageeringu osas. Kui konflikt hõlmab suuremat osa klassist, siis tegeleme selle analüüsiga enne tunniteema juurde minemist. Üritan erinevatele osapooltele sõna andes selgusele jõuda, milles konflikt seisneb, milliste väärtuste ja käitumisnormide vastu see käib ning lahendusi üritan saada eelkõige õpilaste enda käest. Tihti peab neid siiski oma tegevuse analüüsis suunama ning aitama neil näha erinevate osapoolte vaatenurka, kuid üritan konfliktile lahenduse siiski leida nii, et õpilased pakuvad erinevaid variante välja, kuidas sarnast olukorda tulevikus vältida, kui see peaks juhtuma, siis mida teisiti teha jne. Selliselt käitudes olen küll lahenduse välja mõtlemise juures, kuid annan õpilastele võimaluse välja tulla lahendusega, mis nende arvates oleks õiglane ning samas, nagu juba öeldud, saavad nad nii ise oma tegusid analüüsida, mitte ei pea kuulama lihtsalt ühe täiskasvanu käske ja keelde.

Konfliktide ennetamiseks klassijuhatajana kutsun kokku erinevaid ümarlaudu vastavalt õpilase vajadusele – osalevad erinevad õpilasega seotud huvigrupid – klassikaaslased, lapsevanemad, kooli juhtkond, tugispetsialistid, aineõpetajad. Kõik see oleneb olukorrast ja konfliktist, mida on vaja lahendada. Lisaks osalen ise vajadusel ümarlaudadel, aineõpetajana teen tihedalt koostööd klassijuhatajatega, annan tagasisidet, kui on mõni lahendamist vajav olukord tekkinud. Igapäevaselt hoian ühendust tugimeeskonnaga, suunan õpilasi, täidan arengukaarte, mis on nähtavad kõigile osapooltele. Samuti kaasan vajadusel tundi kooli psühholoog, kes räägib erinevatest konflikti lahendamise võimalustest, aitab klassis ühtset meeskonnatunnet luua jne. Konfliktide ja sobivate lahenduste leidmisega tegelen vajadusel klassijuhataja tunnis, kuid jooksvalt ka muul ajal. Aineõpetajana ei alusta tundi enne, kui olen loonud pingevaba ja töise õhkkond.

Füüsilise turvalisuse tagamiseks on meil koolis korrapidaja õpetajad – kõik õpetajad graafiku alusel, mis tagab ka vaimset turvalisust. Samuti on meil kaamerad paigaldatud üldruumidesse. Meil on koolina ühised väärtused – sõprus, tarkus, ühistunne – mis on üheselt ja selgelt välja töötatud ning dokumenteeritud nii õpilaste kui õpetajate ettepanekute põhjal. Samuti kasutame aktiivseid õpistrateegiad, milles on suur osa tervise edendamisel, näiteks korraldame talispordipäeva väljasõite, meil on õuevahetunnid, lastele tagatud liikumisvõimalus mänguväljakutel, kiikudel jne, kus on alati tagatud ka täiskasvanute järelvalve. Turvalisuse tagamist soodustab ka  töötervishoiukoolituse läbimine, esmaabikoolituse läbimine algkoolitusena ja täiendkoolitusena. Mina olen isiklikult läbinud kõik kolm mainitud koolitust, enamus õpetajaid aga vaid esmaabikoolituse alg- ja täiendkoolituse. Meil on õpilastega kokkulepe, et kui märgatakse midagi, siis oleme õpetanud lapsi pöörduma õpetaja või täiskasvanu poole. Katkiste asjade puhul on meil olemas telfoni number, kuhu saame helistada ja tullakse ohtlikke asju kohe remontima, väiksema ohuga katkised asjad likvideeritakse või parandatakse esimesel võimalusel (tihti nädala jooksul). Koolis on kooliõde – meditsiinitöötaja ning hea koostöö valla perearstikeskusega. Õpilased saavad 3. kl jalgratturikoolitus, samuti on õpilastel igal esmaspäeval kogunemised – hommikuringid – kus räägitakse helkuri- ja liiklusohutusest, kajastatakse sellel hetkel aktuaalseid küsimusi. Koolil on olemas hädaolukorra lahendamise plaan. Meil toimub igal aastal regulaarne evakuatsiooniväljaõpe ning väga hea koostöö noorsoopolitseinikuga. Kooli tulevatele õpilastele toimub koolitussari „Kooli kogu perega“, kus lapsed saavad tutvuda kooliga ja õppeprotsessidega koolis ning lastevanematele toimuvad erinevad loengud, kus esinevad muu hulgas eripedagoog, logopeed, psühholoog, meditsiinitöötaja. Sari on mõeldud kooliga tutvumiseks ja kergemaks üleminekuks lasteaiast kooli. 

Mõned minu poolt koostatud hindamismudeli ja kriteeriumi kirjeldustest on järgnevad. Tihti eelneb kirjalikele kriteeriumitele tunnis põhjalik selgitus ja kriteeriumid on kirja pandud pigem meeldetuletusena kodus töö lõpetamiseks.

Õpilaste enesehindamist toetavad näiteks digitaalsete ülesannete lahendamised, kus õpilased saavad kohe tehtud tööle tagasisidet. Samuti kasutan selliseid ülesandeid enne ja pärast mõne teema läbimist, et õpilased näeksid oma tulemuste muutusi. Üksteise hindamist õpilaste puhul kasutan näiteks erinevate esitluste või suuliste esinemiste puhul. Kõikidele õpilastele on teada töö kriteeriumid ning ükstiest hinnates peavad and vajalikke kriteeriumeid meeles pidama, samuti hindama edinemist, töö selgust ja arusaadavust jne ning tegema ka parendusettepanekuid tööd esitavale õpilasele, et ta oskaks oma esinemist järgmisel korral paremaks teha. Lisaks olen õpilastel lasknud hinnata üksteise kirjutisi – seda pigem 8. Ja 9. Klassis kirjandite puhul, kus lasen klassikaaslastel üksteise töid lugeda, sisu parandada, kommenteerida ja parendusettepanekuid teha. Sellele järgneb tööde üle arutelu väiksemas grupis, kus igaüks peab oma kommentaare põhjendama ning mõnikord peab rühm ka tööle näilise hinde panema ning seda põhjendama. Seejärel teeme ka klassiülese üldise arutelu tööde kvaliteedi, sisu, erinevuste, parendusettepanekute ja muu üle. Selline lahendus annab õpilastele ülevaate, kuidas and näiteks ühest ja samast teemast täiesti erinevalt mõtlevad, aru saavad, erinevaid vaatenurki käsitlevad, oma mõtteid põhjendavad jne. Tihti olen märganud, et sellisest hinnangust on kasu õpilastel, kelle jaoks oma mõtete kirja panemine ja põhjendamine on keeruline, kuna ta saab nii näha erinevaid variante, kuidas edaspidi  oma tööd üles ehitada ning kirjandite sisu ja põhjalikkus on pärast sellist tööd klassis alati paranenud.

Refleksioon ja professionaalne enesearendamine

Minu ainealased kompetentsid eesti keele ja kirjanduse õpetajana põhinevad minu gümnaasiumi riigieksami tulemustel ning magistriõppes eesti keeles vajalike tööde esitamise nõuetele. Kuna 9. Klassi geograafia hõlmab suuremas osas inim- ja majandusgeograafiattoetab minu erialane väljaõpe/koolitus selle aine õpetamist. Õpetajana tuginevad minu kompetentsid ka erinevatel ainealastel koolitustel osalemisel, näiteks harjumuste muutmine, õpetajalt õpetajale koolitus või vallasisesed ainealased koolitused, mis kõik tõstavad minu kompetentsi pedagoogina.